Värskelt avaldatud raporti „State of Europe’s Forests 2025“ ja Eurostati andmete kohaselt on Eesti tõusnud Euroopa riikide seas esikohale metsa ülekasutamise poolest. 2023. aasta seisuga oli Eesti ainus riik Euroopas, kus metsavaru reaalselt vähenes – raiemaht moodustas koguni 131% netojuurdekasvust. Võrdluseks: Belgias oli see näitaja 108% ja Rootsis 105,9%, samas kui enamikus Euroopa riikides püsib raie juurdekasvu piires.
Postimees kirjutab, et selline olukord pole juhus, vaid pikaajalise süsteemse tegevuse tulemus. Aastaid esitasid Eesti ametnikud (Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur) säästva metsanduse kohta ilustatud andmeid. Peamine trikk seisnes raiemahu võrdlemises brutojuurdekasvuga (mis ei arvesta loomulikku kadu), mitte netojuurdekasvuga. Postimees juhtis sellele „andmete hookuspookusele“ tähelepanu juba 2020. aastal, kuid toona süüdistasid riigiasutused ja Maaülikool ajakirjandust valeväidete levitamises.
Tõde selgus alles 2024. aasta sügisel, kui Keskkonnaagentuur andmed ümber arvutas ja tunnistas: kümne aastaga on Eestis raiutud rohkem metsa, kui seda 12 aastaga juurde kasvas. See ülestunnistus lõi pahviks isegi Euroopa Metsainstituudi eksperdid, kelle sõnul pole nad varem kohanud olukorda, kus riik ignoreeriks säästva metsanduse põhimõtteid nii pika aja vältel. Üleraiet on soosinud kasvav janu puidukütuse (pelletid, hakkepuit) järele, mida Eesti nii kodus tarbib kui ka suurtes kogustes ekspordib.
Selle asemel, et raiemahtusid piirata või võtta vastutus valeandmete esitamise eest, plaanib valitsus muuta 1997. aastast kehtinud metsapoliitika alusdokumenti. Selle eesmärk on sisuliselt säästva metsanduse definitsiooni muutmine, et see sobiks kokku praeguse intensiivse raiepraktikaga. Samal ajal on uue metsanduse arengukava (2021–2030) vastu võtmine endiselt takerdunud. Loe pikemalt Postimehest.